kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp
· Soojustus peab olema maksimaalselt homogeenne. Kui soojustus on kokku lapitud paljudest õhukestest kihtidest või liiga väikestest osadest, tekivad sellesse mõttetud vuugid ja tühimikud, kus õhk pääseb liikuma. Kihiti paigaldatud soojustuse põikivuugid ei tohi sattuda kohakuti tuleb jälgida, et eri kihtide vahele ei jääks õhuvahesid. Üks paks soojustuskiht on alati parem kui mitu õhukest kihti. · Väga paksu soojustuskihi korral tekib soojustuse sees mikrokonvektsioon, kus soojem õhk piirde sisepinnas liigub ülespoole, piirde välispinnas jahtudes allapoole. Soojustuse sisese konvektsiooni takistamiseks tuleb soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada omavahel täiendava õhutõkkega, milleks sobib näiteks ehituspapp (materjal peab veeauru hästi juhtima). · Soojustuse laius valitakse karkassipostide sammu järgi. Kui soojustus on liiga lai või kitsas, pole ühendus karkassipostiga ideaalne ja sinna tekivad