Mandrite teke ja kujunemine
vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse
platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud,
moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka
praegusi laamade põrkepiire.
Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia,
Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist.
Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus-
Meremaa).
Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest
maakoorest. Erinevalt suhteliselt noortest ookeanilist maakoort moodustavaist
kivimeist (vanus maksimaalselt 200 Ma) on kõigil mandreil mitme miljardi aasta
vanused tuumad, mis võrrelduna Maa 4,5 Ga vanusega tähendab seda, et kord
tekkinud mandrid on ajas väga püsivad. Geoloogilises ajas ongi mandrilist maakoort
pidevalt juurde tekkinud ning mandrite pindala suurenenud
annaabi.ee 
