kulumisele, - parandada materjalide (või selle pinna) kulumiskindlust erinevates kulumistingimustes. On erinevaid kulumise klassifitseerimise skeeme, kuid peamiselt on jagatakse järgmisteks liikideks : - abrasiivkulumine (abrasive wear), - erosioonkulumine (erosive wear), - hõõrde- e. liugekulumine (sliding wear), - frettingkulumine (fretting wear), - korrosioon-erosioon kulumine. Abrasiivkulumine all môeldakse tööpindade kulumist, mis on põhjustatud kõvema pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate, rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse 4 materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub ja muutub hapramaks
d d 1 S 1 d dV d – koostamispindade nimiläbimõõt, dV – rummu välisläbimõõt, dS – võlli siseläbimõõt (kui võlli ristlõikeks on täisring, siis dS = 0). E – elastsusmoodul, - Poissoni tegur. Indeks 1 tähistab võlli, 2 – rummu. Arvestades liitepindade mikrokonaruste muljumist liite koostamisel, suurendatakse arvutuslikku pingu u võrra, kus u 5,5 Ra1 Ra 2 . Ra1 ja Ra2 on liitepindade pinnakaredus. Kui võll ja rumm on valmistatud erinevatest materjalidest, tuleb silmas pidada ka võimalikku erinevat deformatsiooni temperatuuri muutmisel t d v t 2 20 2 t1 20 1 , kus – materjali joonpaisumistegur, t – liite keskmine töötemperatuur.
annaabi.ee 
