analoogilistele objektidele. Näiteks nõlva termilise reziimi uurimiseks valitakse vastaval alal esinevad 14 tüüpilised nõlvad kaldega põhja, lõuna, ida ja lääne poole. Seejuures peavad teised tingimused nõlvadel olema enam-vähem samad (mullastik, taimkate jne). Niisugusel meetodil saadud temperatuuri erinevused nõlvadel on tingitud ekspositsioonist ja need esinevad ka teistel analoogilistel nõlvadel. Et mikroklimaatiliste tingimuste uurimisel tuleb teha vaatlusi paljudes punktides, ei ole võimalik neid korraldada pikema aja vältel nagu makroklimaatilisi vaatlusi. Pealegi vajatakse mikroklimaatiliste uurimiste tulemusi praktilises elus kiiresti, sest nende andmete rakendamise efektiivsus sõltub suurel määral andmete saamise kiirusest. Seepärast ei tehta mikroklimaatilisi vaatlusi pikema aja jooksul pidevalt, vaid perioodiliselt, kindlate ilmatüüpide puhul, kuid siis juba väga detailselt
jääb alla 1000 m³. Antud koopad on väliskeskkonnast vähem isoleeritud ja sealne õhutemperatuur on (5ºC) ja (+5ºC) vahel. Väikseid tehiskoopaid võib leida Eestis mitmel pool, kuid kõige rohkem asub neid Tallinna lähistel (Masing, 1984). Looduslikud koopad on peamiselt Põhja-Eestis asuvad teadaolevad väikesed karstikoopad, Lõuna-Eestis aga liivakivisse vete poolt uhutud käigud. Looduslikud koopad on oma heade mikroklimaatiliste tingimuste poolest soodsateks talvituspaikadeks (Masing, 1984). Suuremates keldrites, mille ruumala jääb 50-1000 m³ ümber, on sobilikud talvituspaigad. Peamiselt asuvad sellised talvituspaigad vanade mõisate, losside ja kindluste juures, mis on inimeste poolt mittekasutatavad. Talvituvaid lendlasi võib kohata kõige soojemates keldrites, kus õhtutemperatuur on vahemikus (1ºC) kuni (+5ºC) (Masing, 1984).
annaabi.ee 
