Üldiselt tuuma kristallil paikneva L2 vahemälu moodustab 8 kuni 20 tuuma takti. Kolmanda taseme vahemälu on kõige väiksema kiirusega, kuid võib olla väga muljetavaldava suurusega rohkem kui 24 MB. L3 vahemälu on aeglasem kui eelnimetatud, kuid siiski tunduvalt kiirem muutmälust. Mitmeprotsessorilistes süsteemides on üldkasutatav ja mõeldud erinevate andmete sünkroniseerimiseks L2 vahemällu. Mõnikord on olemas ka neljas vahemälu tasand, mis asub tavaliselt eraldi mikrokiibil. Neljanda tasandi vahemälu on õigustatud ainult suure jõudlusega serverites ja suurarvutites. Erinevate vahemälude sünkroonimise probleemid (nii ühe kui ka mitme protsessori puhul) lahendab vahemälu koherentsus (cache coherence). On olemas kolm infovahetuse võimalust erinevate vahemälude tasandite vahel, või nagu öeldakse, vahemälu arhitektuuri: inklusiivne, eksklusiivne ja mitteeksklusiivne. Inklusiivne arhitektuur eeldab ülemise tasandi vahemälu
Nii võibki tätoveering kasutuks osutuda. Tilluke mikrokiip Mikrokiip on tibatilluke elektrooniline asjake, mis siiratakse umbes riisitera suuruse kapsli sees koerale (või ükskõik millisele loomale) kaela vasakule küljele naha alla. Kiibile on salvestatud kordumatu numbrikombinatsioon, mille saab vastava lugeja ekraanile tuua. Kui mikrokiip on kord juba oma kohale asetatud, on selle eemaldamine võimatu, ning seega kaob võimalus pettusteks, mis tätoveeringute puhul pole välistatud. Mikrokiibil pole looma tervisele mingit toimet, see on aktiivne ainult numbri lugemise hetkel. Lemmikut on lootus leida Mikrokiibiga looma saab kanda Eesti Lemikloomaregistrisse, mida peab MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Selts ja mis kuulub üleeuroopalisse lemmikloomade registrisse EuroPetNet. Register on interneti vahendusel igal ajal kättesaadav ning numbri alusel on võimalik leida koera omaniku nimi, linn, maakond ja telefoninumber. Omaniku täpset aadressi päringu
programmi käsk loetakse mälust käsuregistrisse, kus seda hoitakse seni, kuni käsudekooder ta ära tunneb juhtautomaat- käsu järgi määrab juhtautomaat protsessori masinatsükli ning realiseerib algoritmi. Juhtautomaat lahendab loogikaülesandeid ja korraldab registrite tööd. Pinumälu PILET 18 Protsessori struktuur. RAID ja SSD kettad. Solid State Drive ehk SSD-ketas ehk lihtsalt pooljuhtketas on andmekandja, mis säilitab andmeid mikrokiibil. SSD eristub elektromagnetilisest meediumist nagu (tänapäeval unustusse vajunud) flopikettad või kõvakettad. SSD tehnoloogia eksisteerib eri vormides juba 1950ndatest, aga see jõudis tavatarbijate kätesse alles 1990ndatel. SSD tehnoloogia on flashmälu kasutamine koos kõvakettakontrolleriga, emuleerimaks kõvaketast. Ehk teisisõnu, SSD on üks välgumälu kasutamise liik. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis,
annaabi.ee 
