vaibuvad tüüpiliselt kiiremini kui madala võnkesagedusega osahelid. Sünteesitud heli "kõlab õigesti", kui võetakse arvesse akustilise heli omadused nii võnkesageduse kui ka helitugevuse valdkonnas. Üks olulisemaid heli iseloomustavaid suurusi heli amplituudi kõvera mähisjoon. Heli tämbri muutmiseks kasutatakse süntesaatorites ADSR mähisjoone mudelit. Areng enne ja vahetult pärast II maailmasõda 1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi. 1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe". 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid
avastas sellega esimese üksiku tooni ostsillaatori. "Muusikalises telegraafis" kasutati ostsillaatoritena terasvardaid. Elektromagnetiliste võnkumiste edastamiseks kasutati telefoniliine. Gray ehitas niisiis lihtsa valjuhääldi, millest kõigis järgnevates mudelites on säilinud põhimõtteline vibreeriva membraani süsteem, mille eesmärgiks on muuta ostsillaatori tekitatud magnetväli kuuldavaks heliks. 1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi. 1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe" (Electronic Keyboard Oboe). 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Moskva Ülikoolis. Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Trautonium, 1928 Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert,
annaabi.ee 
