Lubimõrt
optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) .
Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure
lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt
on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust
seletatakse sademevete abil toimuva vesinikkarbonaadi vahendatud kaltsiidi
ümberpaigutumisega pragudesse. Seda tõestavad ka mikrofotod . Selline mört on
kokkuvõttes ka väga erosioonikindel. Kaasaegsed normid järgivad oluliselt suuremat liiva
osakaalu. DIN 18550, osa 2, 1985, näeb ette lubja ja liiva vahekorra 1:8 . Kaasaegse
lubja suurema puhtuse tõttu on põhjendatud kunagisest mõnevõrra väiksema
lubjasisaldusega mördi kasutamine .
Mördi valmistamisel on soovitatud kasutada ka kustutamata lupja, kasutades
eralduvat soojust kivistumisprotsessi kiirendamiseks. Selline segu olevat ka plastsem ja
annaabi.ee 
