Kondensaator Kahest kehast koosnevat süsteemi, millel on küllalt suur elektrimahtuvus, nimetatakse kondensaatoriks. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest teineteise lähedal asuvast paralleelsest plaadist ja seda nimetatakse plaatkondensaatoriks. Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks.
Et need voolud ei vigastaks kõlarit varustatakse võimendi sageli kaitselülitusega. Väljundastme ebasümmeetria puhul katkestab kaitselülitus kõlari toite vooluringi. Võimsusvõimendi toide Skeemil B oleva vastastakt lülituse puhul on vaja kahte võrdset kuid vastandpolaarsusega toiteallika pinget. Vastastakt astet on võimalik toita ka ühest toiteallikast, seljuhul jääb transistoride emitterite ühenduspunkti pool toitepingest. Eralduskondensaatori mahtuvus (mikrofaradites) tingimusel, et võimsus koormustakistil Rk ei väheneks madalam piirsagedusel Fa rohkem kui 1 dB. Ce peab olema suurem või võrdne 10 astmel 6 / x Fa x Rk. Elektrolüütkondensaatori kasutamisel sidestuselemendina tuleb arvestada järgmisi iseärasusi: · Elektrolüütkondensaatorit läbiv lekkevool normaalse polaarsuse korral on tühine, kuid vastupidisel polaarsusel on lekkevool suur, seetõttu on tal teatav ventiili toime (nagu
vahel. Niisugust süsteemi nimetatakse kondensaatoriks. Kondensaatoreid kasutatakse elektroonikaseadmetes laengute kogumiseks ja hoidmiseks. Kondensaatori peamine iseloomustaja on selle mahtuvus C =q/U, kus q on ühel kondensaatori plaadil oleva laengu suurus ja U plaatidevaheline pinge. Mahtuvuse ühik on 1 farad (1F). See on mahtuvus, mille korral laeng 1kulon tekitab pinge üks volt. Farad on ülisuur mahtuvus. Praktikas kasutatakse tavaliselt kondensaatoreid , mille mahtuvus on mikrofaradites või veel väiksem. Magnetostaatika käsitleb ajas muutumatut magnetvälja. Sellise välja tekitab kas muutumatu alalisvool või püsimagnet. Nagu elektrivälja, kirjeldavad ka magnetvälja selle jõujooned. Need on mõttelised jooned, mille igas punktis on B-vektor joone puutuja sihiline. Ehk teisiti öelduna jõujoone puutuja näitab magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. Kuna magnetlaenguid pole olemas (vähemasti pole neid vaatamata tõsistele pingutustele siiani leitud), on
annaabi.ee 
