Uuenduste ja traditsioonide vahel
Kui takistada
traditsioonide, keele või millegi muu arengut, kaoks „metsikus”, loomulikkus ja loovus. Kiire
areng elus toob kaasa rohkesti ahvatlusi, mille omaksvõtmisel tuleks kaaluda, millest hoiduda,
aga ka seda, mis arenguks möödapääsmatult vajalik.
Kasulikku ja kahjulikku on raske eristada. Ohtlik on nii oma keele, kommete ja tavade
külge klammerdumine kui ka liigne uuenduste omaksvõtmine. Valdur Mikita on kirjutanud
artiklis "Mikroetnos": „Asja konks on selles, et niipea, kui muutume liiga kergeks, pühitakse
meid maalt minema.” Eesti keeles, kultuuris ja looduses on olemas veel piisavalt teistsugusust,
tundmatut ja metsikut. Näiteks eestlaste laulu- ja tantsupidude traditsioon, mis võib teistele
rahvastele tunduda võõras ja arusaamatu, kuid on meile, eestlastele, nii oma ja
hingelähedane. Selleks, et see nii ka jääks, on suur vastutus rahval. Kui rahvas laseb