Pelagiaal Puudub Esineb Hapniku ja T° Longitudinaalne (piki jõge) Vertikaalne stratifikatsioon Vee läbipaistvus Väike Suur Seston Anorgaaniline Orgaaniline Toiteainete sisaldus Suureneb allavoolu Suureneb vanusega Toiteainete säilimine Lühiajaline Pikaajaline Erinevaid mikroelupaiku Palju Vähe Jõgede tsoneerimise üldskeem Voolukiiruse ja põhjaainese vaheline seos > 1 m/s kivine 0,5-1 " kivine kruusane 0,25-0,5 " kruusane liivane 0,1-0,25 " peenliivane <0,1 " mudane või savine Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge.
on soodsaks elupaigaks paljudele taimeliikidele. Seda ala on pikka aega mõjutanud ka inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju vähenemas, lagedad niidualad ja karjamaad kinni kasvamas ning seetõttu ka halvenevad paljude selgrootute elutingimused. Idapool on kliima kontinentaalsem, soojemate suvede ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem, idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku, kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused kontrastsemad. Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus Fauna on noor, kujunenud jääajajärgse sisserände tagajärjel. Liikide arv ei ole eriti suur. Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi ja ponto-kaspia ala liikidel
Redokspotentsiaal Struktuur: pooridel on oluline osa vee ja hu liikumisel mullas, poorid jagatakse mikropoorideks (<30 .m) ja makropoorideks (30-100 .m). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mulla organismid Mullaelustik e. edafon on mullas elavate organismide kogum. Mulla mikroorganismid on viirused, bakterid, seened, vetikad ja algloomad; kokku moodustavad nad vhem kui 0.5% mulla mrgkaalust. Bakterid, seened ja vetikad moodustavad mulla mikrofloora. Mullas on palju erinevaid mikroelupaiku. Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus, Organismid Arvukus g-1 Biomass (kg/ha) Bakterid 108-109 107-108 300-3000 300-3000 Seened 105-106 500-5000 Vetikad 103-106 10-300 Algloomad 103-105 5-200 Llijalgsed 30 500-1000 Vihmaussid 350-1000 (2500) Taimejuured 10-50 tonni hinnatuna kasutades molekulaarseid meetodeid, suurusjrgus 6000-10 000 E. coli genoomi; haritavatel maadel 350-1500 genoomi. Kultiveerimisel phinevad meetodid annavad tulemuseks vhem kui 40 genoomi
annaabi.ee 
