Rohelisi konni on Eestis kolm liiki. Järvekonn (Rana ridibunda), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn - kahe eelmise fertiilne hübriid(Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Välimuselt on kõik kolm konnaliiki ülimalt sarnased, suisa nii sarnased, et asjatundmatu inimene liigitaks need kolm üheks ja samaks liigiks. Kolme konnaliigi uurimisel, kasutades kolloidosakeste uurimist elektriväljas on avastatud, et kaks vanemliiki on geneetiliselt siiski erinevad ning ühtlasi tõestas mikroelektroforees, et veekonna puhul on tegemist tiigikonna ja järvekonna hübriidiga. Jääaja jooksu arenesl tiigikonna ja järvekonna ühisest eellasest kaks eraldiseisvat liiki, mis olid siiski geneetiliselt piisavalt sarnased fertiilse hübriidi loomiseks. Veekonnade omavahel sigimisel saadud järglased on paraku tihti moondunud, seega ei ole olemas puhast veekonnade populatsiooni. Noormaalse välimusega veekonna saab tavaliselt emase veekonna paaritamisel ühe vanemliigi järvekonna või
See protsess kulgeb tänu hüdrostaalilise rõhu erinevusele kummalgi pool membraani, rõhk on madalam dialüüsivedelikupoolsel küljel. Tavaliselt voolavad veri ja dialüüsivedelik vastupidistes suundades. Tänapäeval sageli kasutatakse glükoosivaba dialüüsivedelikku. ! 2. Elektroforees - mis on, selle seos z-potentsiaaliga. ! Elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas. 1) Mikroelektroforees - liikumist jälgitakse mikroskoobiga. 2) Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Nende kahe meetoditega saab määrata tseeta-potentsiaali väärtust. 3) Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on
*Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid
*Neid elektrokineetilisi nähtusi on neli: *elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas; *elektro-osmoos - vedeliku liikumine laetud liikumatu tahke faasi suhtes elektriväljas; *voolamise potentsiaal - elektriväli, mis tekib vedeliku liikumisel laetud tahke faasi suhtes; *settimispotentsiaal - elektriväli, mis tekib laetud osakeste liikumisel vedeliku suhtes. Enam praktilist rakendust leiavad elektroforees ja elektroosmoos. Tähtsamad elektroforeesimeetodid on: Mikroelektroforees - kolloidosakeste liikumist elektriväljas jälgitakse vahetult mikroskoobiga Liikuva pinna elektroforees - luuakse süsteem, kus on terav piirpind kolloidlahuse ja puhta dispersioonikeskkonna vahel ning jälgitakse selle piirpinna liikumist elektriväljas. Tsoonelektroforees - sarnane liikuva pinna elektroforeesiga, kuid kasutatakse inertset tahket kandjat või geeli. Selle meetodiga ei saa määrata osakeste elektroforeetilist liikuvust, kuid on võimalik segusid hästi
annaabi.ee 
