Punane ristik
bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus.
See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete
väljaleostumist. Liblikaõieliste haljasväetiste mõju võib kesta mitmeid aastaid, kuna need
avaldavad mõju kõigile olulisematele mulla füüsikalis-keemilistele omadustele. Kõige
vajalikum on siis liblikaõieliste kasvatamine puuduliku mikrobiloogile tegevusega ja
huumusvaestel muldadel (Viil, Võsa, 2005)
Sajandeid on Punast ristikut kasutatud ka ravimtaimena ja kõige enam kasutatakse seda
Euroopas. Taime kasutuskestvus on suhteliselt lühiajaline. Ravimtaimena võib kasutada
ristiku kogu maapealset osa, eriti väärtuslikud on ristiku õisikud. Viimased sisaldavad
eeterlikke õlisid, parkaineid, kumariinhapet, C-vitamiini ja karotiini. Õisi tuleks koguda taime
õitsemise algul ja neid tuleks kuivatada 60-70 kraadi juures
annaabi.ee 
