Béla Bartók
klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. "Mikrokosmos" kuulub tänapäevalgi
klaveripedagoogide raudvarasse. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele
muusikaõppuritele, viimased, järk-järgult üha raskemateks minevad lood eeldavad aga
esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Kogumiku pealkiri viitab sellele, et
mängutehnilise meisterlikkuse "kosmosesse" lendamiseks tuleb alustada väikestest ja
lihtsatest, teiste sõnadega "mikroasjades". Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki
kompostitsioonitehnika õpikuks.
Viimane loomeperiood
Bartoki hilised teosed on tema loomingus kõige filosoofilisemad ning neid esitletakse ka
kõige sagedamini. SIiia kuuluvad kaks viimast, 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939),
"Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale"(1936) , Sonaat kahele klaverile ja
löökpillidele (1937), meisterlikest suurvormidest veel 2. viiulikonsert ning eriti
Prkestrikonsert (1943)