Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest. Multics oli üks tuntumaid, mis inspireeris 1970-ndatel looma teisi operatsioonisüsteeme, nagu näiteks Unix. Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi
Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest. Multics oli üks tuntumaid, mis inspireeris 1970-ndatel looma teisi operatsioonisüsteeme, nagu näiteks Unix. Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi
annaabi.ee 
