Üks põhjus oli näiteks selles, et iga operatsioonisüsteem korraldas suhtlemist sisend- väljundseadmetega erinevalt. Sellest ülesaamiseks töötas Mike Lesk välja "universaalsed I/O teegid", kuid ka need ei lahendanud probleemi täielikult. Aastal 1977 sai UNIX-i töögrupp aru, et palju lihtsamaks võib kujuneda hoopis kogu UNIX-i installeerimine teistele masinatele, selle asemel et püüda üle kanda vaid erinevaid programmijuppe. Esimesena paigaldati UNIX labori Interdata 8/32 mikroarvutile, mis oma ehituselt sarnanes PDP-11-le. 1978. aastal suudeti süsteem üle kanda ka Digital-i VAX miniarvutile. Kuigi sel ajal oli UNIX veel üsnagi katsetusjärgus olev süsteem, muutus ta kiiresti populaarseks erinevates ülikoolides ning tema turustamisega tegelesid juba mitmed ettevõtted. UNIX-ist oli saanud järsku midagi enamat kui vaid arendusprojekt. Tõepoolest, juba 1973. aastal kasutas seda operatsioonisüsteemi 16 AT&T ja Western Electricu allüksust. UNIX levis väga ruttu. 1973
ja tahhogeneraatorilt B saadavast kiiruse tagasisidesignaalist Uts,. Stabilitronid V1 ja V2 piiravad signaali vooluregulaatori VR sisendil, tagades sellega mootori voolu ja momendi piiramise. Asendi reguleerimine toimub mikroarvuti abil. Sellesse kuuluvad mikroprotsessor MP, mäluseadmed PMS ja OMS ja sisend-väljundseadmed SVS1...SVS3. Asendi reguleerimise kontuuri kuuluvad ka numbriline asendiandur AA ja arvanaloog- muundur AAM. Asendi etteandesignaal Se,p sisestatakse terminalist T. Mikroarvutile baseeruva asendi arvregulaatori töö võib rajaneda ühel kahest põhi- mõttest. Üks nendest näeb ette asendiregulaatori staatilise tunnusjoone = f(t) realiseerimise kahe parabooli näol. Selline võte kindlustab elektriajami optimaalse liikumisgraafiku ja selleks tuleb nimetatud staatiline tunnusjoon eelnevalt salvestada arvuti püsimällu PMS. Põhimõtteliselt on seega tegu elektriajami programm- juhtimisega.
annaabi.ee 
