Haug
esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast,
särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem
püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimust seoses haugi
ja haugipüügiga on tutvustanud ka A. Luts.
Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse
asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. «Teated enam kui 100aastastest
ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete
suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab
teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale.
Hiidhaugi suurust, vanust ja ebatavalist välimust iseloomustatakse
sõnadega, nagu suur, väga suur, ilus (st kogukas), ei ole jaksanud kanda, vana,
sammeldanud, tölbi sabaga, sabata. Muistendis kutsub üleloomulik olend
annaabi.ee 
