Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need rahuldavad paljusid elektriseadmete isolatsioonile esitatavaid nõudeid. Vilgu töötlemisel tekkiva puru ja kergestisulava klaasi pressimisel saadakse mikaleks. Tänapäeval tehakse ka sünteetilist vilku, mis talub õhuniiskuse kokkupuute välistamisel hästi kuumust (kuni 1100...1200 C). Klaas on anorgaaniline termoplastne amorfne materjal, mis saadakse erinevate oksiidide kiirel jahutamisel. Kõikide klaaside põhikoostisosaks on kvartsliiv. Klaaside omadused sõltuvad koostisesse lisatavatest oksiididest. Leelisklaasidel on suur erijuhtivus, elektrotehnikas kasutatakse harva
lakkide,värvide ja liimide tootmiseks); räniorgaanilised polümeerid ( e silikoonid,taluvad kõrgeid temperatuure) jne. 2.4 Vilk Levinuim anorgaaniline dielektrik.Looduses leidub vilku kristallidena.Kasutatakse nii puhtal kujul kui ka erinevate lisanditeha.Koos lisanditega on elektrilised omadused märksa nõrgemad.Jahvatatud vilgu ja kergesti sulava klaasi kuumpressimisel saadakse kergesti töödeldav kuumakindel materjal mikaleks. Vilku kasutatakse erineval kujul kommutaatorites ning tänu headele omadustele kasutatav paljudes teistes kohtades isoleermaterjalina. 2.5 Klaas Anorgaaniline termoplastne materjal.Omadused sõltuvad koooostisse lisatud oksiididest.Mehaanilistest koormustest talub klaas hästi survet.See on põhjus,miks klaasidetaile konstrueeritakse nii, et nad ei töötaks tõmbeolukorras.Karastatud klaas ei lõhene
epoksüüdvaigud, tselluloos, mõned klooritud süsi-vesinikud). Kolmas rühm – tahked anorgaanilised dielektrikud, kui neis esineb elektron-, ioon- ja kadudega ioon-polarisatsioon. Alarühmad: Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad kristalsed ioonide tiheda pakisega ained (kvarts, vilk, kivisool, korund, rutiil) ja Elektron-, ioon- ja kadudega ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad anorgaanilised klaasid, amorfset faasi sisaldavad materjalid (portselan, mikaleks) ja ioonide hõreda pakisega kristalsed ained. Neljas rühm – senjettelektrikud. Neis esineb samaaegselt spontaanne, elektron-, ioon- ja elektron-ioon-relaksatsioonpolarisatsioon. Näited: senjettsool, baariumtitanaat jne 3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Väga väikese tiheduse tõttu on polariseerumus nõrk ja dielektriline läbitavus erineb väga vähe ühest. Polarisatsiooniliigid gaasis: lektronpolarisatsioon,ipoolpolarisatsioon 3.5 VEDELIKE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS
..10 10 ...10 100...250 500...700 Vilgud 10 12 -2 -3 Vilk, flogopiit 5...7 10 ...10 10 ...10 70...150 u. 1000 10 11 -2 Mikaniit 6...7 10 ...10 5x10 15...30 130 10 12 -3 Mikaleks 7...9 10 ...10 10 10...20 350 6 8 -3 Leelisklaas 4...7 10 ...10 10 10...20 400...600 Klaasid 14 15 -4 Kvartsklaas 3,9 10 ...10 10 10...20 u. 1000
annaabi.ee 
