Türgi rahvaste kultuur - materjal
eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast).
Aserbaidzaani kirjandus
Luule. Aserbaidzaani kirjanduselus oli 1920. aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti
mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul.
Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail
Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse
Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel
kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi
sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidzaanis ära V. Majakovski, kes külastas mitmel korral
Bakuud. Heaks õpilaeks osutus Vurgun3 (oma luuletustega ,,Raport", ,,Poeedi vanne", ,,Suu-rinne"),