Laste- ja noortekirjandus
Esimene lastele määratud ilmaliku värsiraamatu avaldamise au näib kuuluvat aga Johann
Voldemar Jannsenile, kellelt 1865. aastal ilmus „Eesti Laste-Rõõm. Hea lastele pühhade
kingitusseks“. Jannseni ettekujutlus lasteluulest on ebamäärane ja selles peegeldub omaaegse
lastekirjanduse väljakujunematus ning teoreetiliste arusaamade algelisus. Enamik Jannseni
luuletustest jutustab loomaperedest või lastest ja loomadest („Sultan ja lapsed, „Jännes omma
lastega“, „Polla ja Miista“). Tema lastevärsside ülim eesmärk on õpetlikkus – usinuse,
headuse, tasakaalukuse, töökuse ning karskuse sisendamine ning nende vastandite häbiposti
naelutamine. Ometi pole Jannseni luuletused lastele mingi kuiv moraalilugemine, vaid enam
lopsaka rahvapärase keelepruugiga isalik elutarkus, milles ei puudu ka huumor ja poeetilise
maailmakujutuse alged.
19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed