Kunsti roll keskajal
Mida
kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et
kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi
keskaja.
Antiikajal oli kunstis tähtis inimkeha ilu ja harmoonia. Keskaja filosoofias oli käibel
seisukoht, et keha on ajutine ning tähtsad on hing ja vaimsus. Keha kui selline polnud
ilus, vaid ilus oli inimene, kes oli oma kehalised vajadused viinud miinumumini. Aquino
Thomas, hiliskeskaja filosoof, võttis kokku ammu levinud tõed ning väitis, et iluks on
vajalikud proportsioon, terviklikkus ja claritas (selgus ja heledus). Kuna Aquino Thomas
ühendas Aristotelese ja Platoni filosoofiat, üritas ta samas hoida lahus ka mõistuse ja
vaimu, see tähendab filosoofia ja kiriku. Üks tähtis seisukoht oli ,,Inimkeha kui loomise
ilu väärtustamine", millest võib järeldada, et Thomas oli mingis osas vastuolus toonaste