tema veergudele. P~ohjus on v¨aga lihtne t¨anu determinandi omadusele 1 . Selle kohaselt |X| = |X |, mist~ottu taandub Laplace'i teoreemi ra- kendamine determinandi |X | ridadele. T¨apsemalt: |X| = |X | = Mm An-m = Mm An-m . Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace'i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid. Kui fikseerime maatriksi X puhul i-nda rea, siis selle rea abil saab moodustada j¨argmised miinorid xi1 , xi2 , . . . , xin xij , j Nn . Lepime veel kokku t¨ahistada esimest j¨arku miinori xij algebralist t¨aiendit Xij abil. Valem (4.5) saab n¨uu¨d kuju |X| = xi1 Xi1 + xi2 Xi2 + . . . + xin Xin . (4.6) 38 Vastav valem i-nda veeru fikseerimisel on
tema veergudele. P˜ohjus on v¨aga lihtne t¨anu determinandi omadusele 1◦ . Selle kohaselt |X| = |X |, mist˜ottu taandub Laplace’i teoreemi ra- kendamine determinandi |X | ridadele. T¨apsemalt: |X| = |X | = Mm An−m = Mm An−m . Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace’i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid. Kui fikseerime maatriksi X puhul i-nda rea, siis selle rea abil saab moodustada j¨argmised miinorid xi1 , xi2 , . . . , xin ⇐⇒ xij , ∀ j ∈ Nn . Lepime veel kokku t¨ahistada esimest j¨arku miinori xij algebralist t¨aiendit Xij abil. Valem (4.5) saab n¨uu¨d kuju |X| = xi1 Xi1 + xi2 Xi2 + . . . + xin Xin . (4.6) 38 Vastav valem i-nda veeru fikseerimisel on
annaabi.ee 
