jällegi väga erinevad. Nisul +4-5 kraadi, aga teistel on ta üldiselt kõrgem. Sellised taimed nagu kurk on see 13-14 kraadi umbes, millest kasv võib peale hakata (idanema). Taim läbib teatud arengufaasi ning selleks peavad toimuma biokeemilised protsessid. On leitud, et on võimalik teatud suuruste kaudu seda protsessi iseloomustada. Seda temperatuuri, kus hingamine ja fotosüntees on tasakaalus (juurdekasv on null) nimetatakse bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks. See on piirtemperatuur, millest madalamale taim ei kasva ja millest kõrgemale ei kasva. Meil võetakse selleks temperatuuriks ligikaudu +5 kraadi. kui ööpäeva keskmine on üle 5, siis toimub taime kasv toimub vegetatsioon. Ööpäeva keskmine temperatuur see on kõikide mõõtmiste temperatuuride summa jagatud mõõtmise arvuga n. Standard on 8 vaatlust, aga täpsemate tulemuste saamiseks oleks see 24 või nii. See kõik sõltub vaatlusjaamast.
korral tungib CO2 kergemini läbi protoplasma ja fotosüntees intensiivistub, samuti suureneb transpiratsioon. Temperatuuri, millest madalamal fotosüntees lakkab, nimetatakse minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu, maksimaalseks temperatuuriks. Temperatuuri, mis põhjustab taimedel tagasipöördumatuid kahjustusi, nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks. Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40 (50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Kõrgmägedes on temperatuuri optimum kuni 3º C madalam kui tasandikel.
annaabi.ee 
