Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
kasutusaastal KA saak vähenes 11% ja seeduva KA saak isegi
18%, millele lisandus kvaliteedi oluline vähenemine.
Kõrreliste mõju oli varasel niitmisel segukülvide
toiteväärtusele väike, hilisemal niitmisel vähenes segude ME
sisaldus (ME 10,2-10,8 ja 9,5-9,8 MJ kg -1 KA vastavalt varane ja
hiline variant). Proteiinisisaldus varases I niites vähenes kõrreliste
mõjul vaid 3% võrra, kuid koristuse hilinemisel 5% võrra, olles
siis soovitud miinimumsisaldusest (>15%) väiksem.
Tabel 6. Ristiku-kõrreliste segukülvi KA saak t ha-1
Esimene kasutusaasta Teine kasutusaasta
Taimik varane hiline varane hiline
koristus koristus koristus koristus
Punane ristik (P) 13,8 15,4 7,8 7,3
P + põld-raihein 14,2 15,5 9,0 9,3
P + roog-aruhein 14,4 17,2 10,8 9,0