Eesti raha 1918-2011
Samuti arvatakse, et inimesed hakkavad raha kulutama säästlikumalt. Negatiivse poole
pealt toodi välja hinnad, mida tihtilugu ülespoole ümardatakse, seetõttu ongi paljud
kaubad juba kallimaks läinud ja rahavahetuse varjus toimuv hinnatõus suurendab neid
veelgi. Suur segadus on ka sellega, et ei osata endale teadvustada, kui palju on
normaalne mingi ostu eest maksta. Üheselt on mõistetav võrdlusmoment välismaal
pakutavate palkade osas, mis on kordades kõrgem võrreldes meie miinimimpalgaga.
Nüüd tuleb hakata ka metallraha rohkem väärtustama. Mündimajandus on aga paljudele
suur peavalu: münte on ebamugav kaasas kanda ja otsimine on aeganõudev, vanemad
inimesed ei suuda eristada erinevas vääringus münte. Esimestel euro käibeloleku
päevadel ei tahetud mõnes kohas vastu võtta teiste riikide euromünte. On esinenud ka
võltsitud rahatähti, inimestele räägitakse sellest palju. Kuid neid ei ole Eestis rohkem
kui Euroopas keskmiselt