otsustatud, miks peaks siis keegi äkki meelt muutma? Me võitleme rindel priskete prantslaste vastu, kuuleme öösiti, kuidas rongid toovad neile sõjavarustust ja konserve. Meil on vastu näidata üksnes noored nekrutid, otse koolipingist tulnud, osa pole läbinud sõjakoolitustki. Nad on kõhnad, hirmul ning sõjamunder ei istu kuidagi nende selga. Nad näevad saamatud välja. Rindel hukub neid kümme tükki ühe prantslase kohta. Nad ei oska varjuda, teha vahet miinidel, nad ei tea, et gaasimaski ei tohi ära võtta kohe pärast mürgipilve hajumist, sest gaas peidab end veel pikalt kivipragudes. Leidsime ühest varjundist terve hunniku noori poisse, kelle huuled olid siniseks tõmbunud, kanged. Toiduga on meil halvasti, seda peaaegu ei olegi, vahel ei jõuagi toit rindeni. Sööme üksnes kõvaks tõmbunud leiba, mis ühest otsast hallitab. Päris mõnus on vahipostil ajaviideks pool tundi
Neid miine pandi veel radadele või tee äärsetesse kraavidesse. PMK-40 miini kasutati esmakordselt sakslaste vastu 1941. aastal. (http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page, 3.16.2010) Elavjõu vastased miinid PMD-6, PMD-7 ja PMD-7ts on tehtud puidust. Need miinid on konstruktsioonilt samad, erinevad ainult detailide ja suuruse poolest. PMD-6 on suurem miin, aga PMD-7ts on sama suur kui PMD-7. Miinide korpused on tehtud ainsast puidutükist. Nendel miinidel oli MUV sütik. 2.4 Püssigranaadid Püssigranaat (Lisa 18-20) on granaat, mis tulistatakse välja püssist, et saavutada suuremat tegevuskaugust, kui viskamisel Saksa püssigranaat GewehrSprenggranate (Lisa 20) on 30 mm diameetriga nagu on ka Schiessbechere. Granaadil on terasest sütik ja korpus. See kasutab AZ5071 PD sütikut, millel on sisemine tagasilöögi ohutus. Gewehrsprenggranate konstruktsioon oli õnnestunud, kuna
annaabi.ee 
