1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei ...
Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samuti tahtis ta, et laps oma teise vanema üles otsiks
Metsavendade relvastus oli üpris halb. Nad kasutasid nad Kaitseliidu laialisaatmisest peidetud vintrelvasid. Kuigi isegi nende jaoks oli neil laskemoona vähe. Kõige levinumad oli tavalised jahipüssid, kuulipildujaid oli vaid üksikutel metsavendadel. Kuna relvastus oli kehv, siis üritati uusi isegi valmistada uusi relvi Vabadussõja relvadest. Relvi saadi ka Punaarmee vaatluspostide vallutamistelt ning lahingutest punaarmee, hävituspataljoni või miilitsatega. Lõuna-Eesti tegutsevad metsavennad said osaliselt relvi Lätist ning Põhja-Eesti tegutsevad metsavennad said ka Soomest relvastust. Tihti valmistati ka ise relvi. Kõige rohkem valmistati lõhkekehasid. Need valmistati rattapussidest, mis täideti kivide lõhkamiseks lõhkeainega. Need õhati süütenööriga süütekapsli abil. Selliseid lõhkekehasid kasutati enamasti Rannametsas Pärnumaal. On isegi väidetud, et ise valmistatud
114 Võib öelda, et punkaritele oli miilitsa ja KGBga võrdväärne vaenlane teine 1980. aastate populaarne subkultuur – diskomehed,115 keda võib iseloomustada kui punkarite vastandit. Diskomeeste peamiseks tunnuseks oli tollal Lääne mõjul väga populaarne diskomuusika, mida käidi koos nautimas diskodel. Riietuselt oldi väljapeetud, üritati saada Lääne riideid ja kaupa, näiteks valgeid tossusid, seadusega pahuksisse ei mindud ning miilitsatega kokkupuuted neil – erinevalt punkaritest, kes vastandusid selgelt korrale – polnud. Selge on, et punkarid ja diskomehed omavahel läbi ei saanud; punkarite õnnetuseks olid diskomehed vastupidiselt neile enamasti ka heas sportlikus vormis (mis käis kaasas nende ilus olemise filosoofiaga). Polnud harvad juhused, kui diskomeeste kambad ründasid tänavail punkareid, peksid nad läbi ning süüdistasid neid ühiskonnale häbi tegemises.116 Peep Männil sõnab, et
annaabi.ee 
