BALTI RIIGID II MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL
Lätis ja Eestis suutsid ülemaalised metsavendade organisatsioonid tegutseda lühemat aega. Nii Lätis kui ka Eestis
ulatus metsavendade arv 30 000-ni, neist 10 000 osales aktiivselt relvastatud võitluses.
Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem vahetult sõjajärgsetel aastatel, mil nad kontrollisid terveid maa piirkond
ning nõukogude võim püsis vaid sõjaväeüksuste toel. Võitluseks metsavendade vastu kasutati nii miilitsapataljone,
julgeolekuüksusi kui ka sõjaväge.
Ebavõrdses võitluses kandsid metsavennad raskeid kaotusi ning 1948. aastaks hakkas nende jõud nõrgenema. 1949.
aasta küüditamine esialgu küll aktiviseeris metsavendlust, pikemas perspektiivis aga murdis selle selgroo. 1950-
1951 õnnestus Nõukogude julgeolekuorganitel suuremad metsavendade rühmad hävitada. Aktiivne vastupanu
lõppes 1955.-1956. aastal, kuigi üksikud metsavennad jätkasid enda varjamist 1970. aastate lõpuni.