Karjalased - referaat
Sõna lüüdi tuleneb vene sõnast ljudi (inimesed).
Lüüdi keelt võib pidada karjala keele murdeks või omaette keeleks. Lüüdilasi on umbes
10 000 ning neist 3000 räägib lüüdi keelt emakeelena. Keelt räägitakse Karjala vabariigi
idaosas Petroskoi läheduses Äänisjärve ääres.
Et lüüdid on omaette rahvas, arvavad Soomes tegutsev Lüüdi Selts ja Küjärvelt pärit
Miikul Pahomov. Luuletaja ja keeleteadlane Pahomov on kirjutanud palju nii teaduslikke
artikleid kui publitsistikat, tõestamaks, et lüüdi on omaette keel. Lisaks on ta viljakas
luuletaja, nii et ta on kirjutanud ka märgatava osa lüüdi kirjandusest.
Lüüdi keel jaguneb kolmeks murdeks: põhjalüüdi, kesklüüdi ja Küjärve lüüdi.
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele
murdeks ning kirjakeelt ei arendatud
annaabi.ee 
