Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit proovikeha mass Shus m:68,58 g proovikeha mass vedelikus m1 :42,8 g vedeliku tihedus pu: 1 glcm3 6&58- 42'8 vu,=U= "'P, l =25,78 cm3 o^: !-.rooo= 6&58.looo= ---- ro 2660 lg vo,--'- 25,78---- m3 4.2.2. Poorse ja hiisti vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiramine Kuna materjal, keraamiline telliskivi, on vlga poome ja imab viiga hiisti vett, siis tema mahu ja tiheduse m?iiiramiseks kaalutakse esmalt tema mass m 6hus [g]. Valtimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mr [g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sdrmega parafiini pooridesse suruda.
M = 344,8 g #-tU/o #. ^v Katsetulemused (killustiku tugevusmargi miliiramine ja muljumiskindluse niiitaja leidmine) on vtilja toodud tabelis 7.6.1. Arvutatud muljumiskindluse neitaja jiirgi leitakse killustiku mark peatiikist LISA tobelist 2. :i ! 7. Katsetulemused 7.1. Killustiku puistetiheduse miiiramine Killustiku fraktsioonidega4 - 16 mm puistetiheduse m?iiiramisel kasutati l0liitrist anumat. Tahel 7 7.2. Killustiku terade tiheduse ehk nlivtiheduse mffiramine 7.3. Killustiku tiihiklikkuse arvutamine Tabel7.3.1 7.4. Killustiku terastiku koostise miflramine Killustiku terastiku koostise mliiramisel oli proovi mass 1016,5 g. Suuremate avadega sdeltele (16;22,4 ja 31,5 mm) killustikku ei j[[nud.
annaabi.ee 
