7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel
Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm] b - proovikeha laius, [cm] h - proovikeha k6rgus, [cm] k - iilemineku koefitsient Survetugevuse miiiiramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus miiiiratakse kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikeha pinnad h66ruti puhtaks, et need oleksid siledad. Poolikud proovikehad asetatakse kiilgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm2 (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hiidraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu I MPa sekundis. Kehasid koormati surve t6stmisel survetugevuseni, mille juures nad purunesid. Vdetakse lugem manomeetrilt. Survetugevus arrnrtatakse jiirgmiselt:
liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera
iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja
50 liitrit.
Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning
kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit.
Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.
Puistetihedus miiiiratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus
kahe m?iiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suuremate erinevuste korral viiakse l[bi veel
kolmas miiiiramine ja arvutatakse aritmeetitine t
Jiirgmisena leitakse parafiiniga kaetud keha ruumala Vo valemist: m mn ,o = Jv ) V o^ = ---!- . volem5, kus moH- parafiini p, . p, - parafiini tihedus 0,93 +. mass,'.Y cmt Liihtudes Archimedese seadusest, miiiiratakse keha maht koos parafiiniga [cm3]: V, =frr-ffi2 , valem nr 6, kusmr - keha mass koos parafiiniga 6hus [g], m2 - keha mass pu koos parafiiniga vedelikus [g], p, - vee absoluutne tihedu t t#1. Seejiirel arvutatakse keha maht V [cm3] valemiga V : Vr -Y* valem 7. Viimaks arvutatakse keha tihedu t O, l# | valemiga nr I . Niidis: materjal - keraamiline telliskivi
annaabi.ee 
