See raamat räägib eliitkooli 11. klassi õpilasest Miiast. Tal on poiss nimega Tanel. Miia jaoks on kõige olulisem tantsimine, kuid kogu ta elu muutub kui ta ühel sõbrapäeval ootamatult rasestub. Ta on täiesti kindel, et ta ei taha seda last. Algul ei julge Miia sellest mitte kellelegi rääkida ning käib üksi arsti juures ja otsustab ikkagi, et ta tahab seda last. Aja möödudes ta võtab julguse kokku ja räägib sellest Tanelile. Tanel on uudisest väga šokeeritud ning ei tea kuidas selle teadmisega edasi elada. Ta teeb siiski oma otsuse ja jätab Miia maha. Miia otsustab sellegipoolest oma tavalise eluga edasi minna, kuid mida aeg edasi seda raskemaks see muutub. Kui ühe tantsutrenni ajal Miial paha hakkab otsustab treener ta tantsugrupist eemaldada, ning see purustab kõik Miia lootused ja unistused. Poja sündides paneb Miia talle nimeks Tristan. Miia vanemad pole lapselapse üle üldse õnnelikud ning Miia on sunnitud minema maale vanaema juurd...
Memm pakkus, et võib lapsi vaadata, et L saaks natukenegi puhata. Memm viis lapsed ja koera õue mängima. Ta enesetunne oli natuke paranenud. Memm ütles, et võtab teinegi kord lapsed oma hoole alla, ning L teadis, et võib memme usaldada. L arvas, et see oli jumala saadetud abiline, jus siis kui kõik tundus nii halvasti olema. KADUNUD LAPS JA UUS IDEE-L tundis ennast paremini, päike oli väljas ning otsustas ka õue minna ja lastega jalutada. Õue jõudes nägi ta Lottat aga Miiat ei näinud. Memm ei teadnud kus Miia on. L oli väga hirmul, et laps kadunud. L oli meeleheitel, ka memm oli, sest oli olnud hajameelne ega jälginud lapsi hoolikalt. L oli memme peale maruvihane, sest usaldas tema hoolde ju oma lapsed. L asus tänavale Miiat otsima. L otsustas politseisse helistada, kui memm hõikas, et laps on leitud. Üks vanahärra oli Miia leidnud. Memm arvas, et L ei luba enam lastega tegeleda, kui L ei olnud pahane, ning lubas ka edaspidi memmel lastega olla
annaabi.ee 
