Islami kunst
moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste
moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas
muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta.
Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas.
Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud.
Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar,
kantslisarnane puust või kivist trepiga ehitis, millelt peetakse jutlust reedesel kogukondlikul palvusel.
Dzami mosee väliselt kõige silmapaistvamaks osaks on minarett. See on kõrge torn, mis on tavaliselt
moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele
annaabi.ee 
