muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud. Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar, kantslisarnane puust või kivist trepiga ehitis, millelt peetakse jutlust reedesel kogukondlikul palvusel. Dzami mosee väliselt kõige silmapaistvamaks osaks on minarett. See on kõrge torn, mis on tavaliselt moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes.
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...