Polarograafia
Lineaarne seos difusiooni tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks
kvantitatiivsele apolarograafilisele analüüsile.
Poollainepotentsiaal on elektroodi potentsiaal, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud
poole difusiooni piirvoolu tugevusest. See ei sõltu depolarisaatori kontsentratsioonist ega
analüüsi läbiviimiseks kasutatavast aparatuurist, kuid sõltub peale depolarisaatori keemilise
iseloomu ka foonist.
Segavad faktorid:
1) Migratsioonivool: vool, mis on tingitud ioonide liikumisest elektrivälja toimel. Seda
nõrgendab fooni lisamine.
2) Lahustunud hapnik: leidub alati õhuga kokkupuutuvates lahustes. Hapnik annab kaks
polarograafilist lainet. Selle kõrvaldamiseks juhitakse lahusesse hapnikuvaba
vesinikku, lämmastikku või mõnda muud inertset gaasi.
3) Polarograafilised maksimumid: Elavhõbetilkelektroodi kasutamisel tekivad
maksimumid