2. muutujad mis kirjeldavad so sesundit: kui so valitakse inimesele oluline kalapop. On muutujad pop. Suurus, produktiivsus ja stressoriks oleva kemikaali sis. Kalades. 3. ökosüsteemi isloomustavad muutujad, mis mõjutavad mõjuri levimisteed ning sihtobjektide reageerimist stressori toimele: kui mõjur on kemikaal on sellised muutujad nt hoovuste sound ja kiirus, vee temperatuur, soolsus ja heljumisisaldus, põhjasetete iseloom, kalade toidubaas, kalade migratsiooniteed ja koelmute asukohad. Riski maatriks-riskide hindamise põhiline abivahend, selle ridadel iseloomustatakse algsündmuse realiseerumise tõenäosust. Tavaliselt kas. Esinemissagedusena statistilise analüüsi abil saadus suurust, nende puudumisel eksperthinnangut. Tehnilistest ja looduslikest pühjustest kk õnnetuste korral on võimalik kasutada kogemuslikke tõenäosusi, kuid kk riski korral mille pühjustab mingi harva esinev
Kui hüüfide tuumadel on erinev nn paarumisfaktor, siis moodustatakse nende vahele torujas kanal, mille kaudu kumbki hüüf saab teiselt tuuma, mida siis kogu hüüfi pikkuses paljundatakse. Võiks öelda, et kandseente haploidsete hüüfide anastomoseerumisel on toimunud tuumade „ristsiire“. Sissetunginud tuum migreerub kiiresti rakust rakku, ise mitootiliselt jagunedes. Selle tulemusel muutub monokarüootne mütseel dikarüootseks, kaksiktuumseks. Migratsiooniteed markeerivad hüüfirakkude vahekohale tekkivad pandlad (fenotüübi muutus!?). Nüüd võib ehk hakata geeniekspressioon toimuma sarnaselt diploididele, s.t. meile, inimestele. Tähelepanuväärne erinevus võrreldes näiteks inimese genoomiga on asjaolu, et vanematelt saadud geneetilist materjali hoitakse eri tuumades. Seentele on iseloomulik suletud mitoos: tuumamembraan säilib tuuma jagunemisel, tuuma jagunemine meenutab tihti amitoosi (Kullman, 2004).
Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid
annaabi.ee 
