"migratsioonisihtpunkti" - 1 õppematerjal

Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini

Mõisamajandus rahuldas kõik mõisniku ja tema pere sissetuleku ja toiduainete probleemi, kuid suurel määral viidi ka sise- ja välisturgudele. Mõisa kontroll tp saaduste üle oli põhiline, mis takistas turu arengut ida-Elbe regioonis. Mõisamajand kujunes tegelikult välja juba keskajal. Mõisahärrusest keskajal siiski rääkida ei saa. Linnad siiski olles vähem aadli kontrolli all suutsid väga tugevalt pakkuda tp alternatiivseid maj tingimusi sh ka migratsioonisihtpunkti. Aadel oma pol pos oli Ida_Elbes võimsam kui Läänes. Läänealadel suutis talurahvas kogukondlikelt oma õigusi seada, Gutsherrschafti üks tunnuseid ka see, et tp kogukondlikud funk viidi mõisniku kontrolli alla, mille tulemusel need kogukondlikud liikumised peagi kadusid.Miks Ida-Elbe regioonis mõisnikud suutsid tugevamini oma võimu kehtestatud on palju vaieldud. Konsensust ei ole. Kindlasti tuleb silmas pidada aadli poliitilisi tegureid