tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1) Kurrutusprotsessides lähevad kõik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi põhimassist suuremad porfüroblastid või nende kogumid, eriti kui nad on deformeeritud lapikuks, annavad kivimile silmilise e läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides, eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, võrkjat ja laigulist tekstuuri. (1) 6.3. Moondekivimite tüübid Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Kõiki moondekivimeid võib sõltuvalt nende lähtekivimeist jaotada orto- ja parakivimiteks. Esimesed on tekkinud tardkivimite, teised settekivimite moondel. Moondele alluvad lähtekivimid
kôrge moondeastme kivimites tumedateheledate mineraalide vööndilise vaheldumise gneisilise e. vöödilise tekstuurina. Kurrutusprotsessides lähevad kôik nimetatud paralleeltasapinnalise tekstuuri variatsioonid üle kibraliseks tekstuuriks. Moondekivimi pôhimassist suuremad porfüroblastid, vôi nende kogumid, eriti kui nad on veel lapikuks deformeeritud, annavad kivimile silmilise e. läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, vôrkjat, laigulist jt. tekstuure. 37. Kuidas tekib maavärin? Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Richteri skaala. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline maapinna liikumine (vappumine), mis on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat.
annaabi.ee 
