Maa kui süsteem
Aluskord
Kristalset aluskorda on uuritud arvukate puuraukude abil, kuna Eesti alal see ei
paljandu. Eesti ala paikneb Svekofennia aluskorraplokil, mis pärineb
Proterosoikumist. Plokk on Paleoproterosoikumis eksisteerinud ookeani sulgumisel
tekkinud kurrutusala. Ploki koostiseks on peamiselt tugevasti moondunud sette- ja
vulkaanilised kivimid vanusega 1,81,9 miljardit aastat (Orosiri ajastust). Neid
gneisse ja migmatiite läbistavad 1,541,67 miljardi aasta vanused (Paleo- ja
Mesoproterosoikumi aegkondade üleminek) rabakivi-intrusioonid. Svekofenni
orogeneesile järgnes Eesti alal umbes 1,3 miljardi pikkune kulutusperiood. Selle
tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri paksuselt. Eesti
aluskorrakivimitele lähedase koostisega on ka valdavalt Soome ja Rootsi aluskorrast
pärinevad arvukad rändrahnud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem mandrijää.