Elu olemus
Töös ,,Liikide
põlvnemine" käsitles Darwin liikide teket, muutlikkuse, olelusvõitluse ja loodusliku valiku
olemust ning toimet.
1860 L. Pasteur oli füsioloogilis-biokeemilise ja tööstusliku mikrobioloogia rajaja. Ta kirjeldas
anaeroobseid baktereid, eri tüüpi käärimisi ning soovitas vedelikke kuumutada.
1865 G. Mendel lõi pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi, avastas pärilikkustegurid
(geenid) ja nende pärandumise seaduspärasused.
1869 F. Miesher eraldas rakutuumast nukleiinhappe.
1876 R. Koch töötas välja meetodid bakterite uurimiseks. Avastas tuberkuloosi- ja
kooleratekitajad.
1900 H. De Vries avastas mutatsioonilise muutlikkuse taimedel. Võttis kasutusele mutatsiooni
mõiste.
1930-1933 T. H. Morgan avastas geeniahelduse.
1953 J. Watson, F. Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri.
Sellega pandi alus molekulaargeneetikale.
1953 S