Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja
Dimitrist Esko. (Ibid)
Väljamõeldud nimede alla mahuvad ka niinimetatud ideoloogianimed, mis levisid eriti
Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa algusaegadel. Lastele pakuti nimedeks näiteks
Artillerist, Barrikada, Kanalizatsija, hiljem ka Kosmodrom, samuti Vilen (lühend V. I.
Leninist). Ainsana on nendest püsima jäänud Mira (Eestis Rahu ja Lätis Miernese).
Kolmandas Riigis nägi ilmavalgust ka päris mitu Hitlerinet. (Ibid)
2.1.4.Tuletus koha- või perenimest
Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on
omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud
Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud
perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega)
ja perenimed hiljem eesnimedeks