Eesti geograafia
Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit
põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline.
Pärast Devoni ajastut
Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud
hakkasid maapinda kulutama ja pika aja jooksul kujunesid Eesti maaalal aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad,
mielsse lõikusid sügavad jõeorud.
Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi
pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme
pärineb kvaternaarieelsest ajast ning on aluseks praegusele reljeefile.
Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk,
annaabi.ee 
