arhitektuurivõistlustele esitatud töid. Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku, Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabus, Maile Grünberg, Katrin Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid. Käesoleval ajal on arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali. Materjal: www.arhitektuurimuuseum.ee Kristel-Liis Voorel 11.K3
ka esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. 1914. aastal ehitati surnuaiale kabel. Kirikuehituse lisandid 17. märtsil 1923 pühitses piiskop Kukk altarikuju, mille valmistas Itaalias skulptor Amandus Adamson. Kuju luues toetus autor motiivile «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete!» Skulptuuri keskel seisab Kristus, kelle paremal käel on Maarja- Magdaleena ja vasakul käel Jeeriko pime. Kuju on 3,5 m kõrge ja valmistatud Carrara marmorist arhitekt Mielbergi kavandite järgi. Teises maailmasõjas sai kuju väga tugevasti kannatada ent seisab tänaseni oma endisel kohal. 1923. aasta sügisel jõudsid Tartusse Ruhrimaal Bochumis valatud teraskellad, mis kaaluvad 1280 ja 800 kg ning kõlavad dis ja fis. Neist inspireerituna kirjutas Heino Eller klaveripala "Kellad". 1924. aastal pandi kirikusse ka keskküte. 1931. aastal tehti jumalateenistusest esimene raadioülekanne. 1932. aasta lõpuks sai valmis 3-korruseline tiibhoone