Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
tasakaalu suunas, kuigi kirjanduskriitik Aivar Kull leiab, et autorit kammitsevad veel
liigtavalised riimid ja rütm (Kull 2005: 2). Värsitehnika vallas on autoril veel
arenguruumi.
Väheste kasutatud kõlakujundite hulka kuuluvad veel tähenduseta häälutused ja
onomatopöa. Luuletuses ,,Vale häbi" lähevad poisil peale tüdrukule musi andmist
mõtted ,,mudri-midri-madrile". Selles kõlakujundis võib leida intertekstuaalse viite
Ellen Niidu ,,Midrimaale". Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida
62
pudikeeles, see alahindab ega arenda last. Aga aeg-ajalt ju nii tahaks seda teha, ohkab
iga lapsevanem. Vilepi luuletus ,,Kätud-lallud-mammud" lasebki pudikeeles rääkida.
Ja seda luuletaja suu läbi, kes räägib valehäbita timpalalludest ja mahapotsatavat
pepust