Tõde ja Õigus II Terve tekst
korraks ummiku. Kõige enne avaldas oma arvamust vürst.
,,Seltsimehed," ütles ta, ,,kuidas teile see Slopasevi temp meeldib, see purjus isamaalus?"
,,Nõnda teevad ainult venelased," arvas pan, nagu oleks tal see arvamus juba ammugi
tagavaraks.
,,Ja kas kuulsite, mis ta rääkis Goethest ja Schillerist?" tähendas Elbe.
,,Jah, neid võrrelda mõne Gogoli või Puskiniga," arvas ka pan, ,,iseasi, kui võtta Mickievicz või
Sienkievicz."
Krahv ei lausunud midagi, ta võttis ainult balalaika ja mängis endale kaasa, kui ta hakkas laulu:
,,Ükskord popil oli peni." Varsti laulsid ka teised. Aga härra Ollino ei laulnud mitte, vaid kiskus
läbi hammaste, kui ta käis toas edasi-tagasi, käed püksitaskuis, kustunud paberossijupp suus:
,,Niisugune tõbras! Võtad ulualla ja veab su viimaks sisse, purjus peaga veab sisse."
Aga härra Maurus ei kirunud, vähemalt esiotsa mitte, sest tema oma pöörase kahtluse ja