- Pealetungi läände sakslaste poolt, mille esimene hoop oli suunatud Riiale juhtisid läti kütid kui Punaarmee kõige distsiplineeritumad sõjamehed. Nende juht polkovnik Jukums Vacietis, lätlased Jekabs Peters ja Martins Lacis. - Vaevalt oli Punaarmee 1918.a lõpul Eestisse, Lätisse ja Leedusse tunginud, kui nende mõjuvõimu alla läinud aladel kuulutati välja nõukogude vabariigid, mida juhtisid kohalikud enamlased Jaan Anvelt, Stucka ja Vincas Mickevicius Kapsukas. 1919.a olid enamlaste käes Eesti ja Leedu idaosa ning kogu Läti peale Liepaja. - Vahest suurim Eesti, Läti ja Leedu enamlaste eksimus oli nende agraarpolitika. Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed
Sotsialistlike ja sotsiaaldemokraatlike ideede levik 1890. aastail tõi uusi jooni Leedu poliitikasse. Sotsialism levis tööliste seas, kes moodustasid 1893. aastal Poola Sotsialistliku Partei (PPS) - Josef Pilsudski. 1896. aastal loodi Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei (LSDP) - Rõhutas iseseisvust. Hiljem toimus lõhenemine kaheks - Leedu iseseisvuse toetajateks ja internatsionalistideks, kes ühinesid venelastega. LSDP mõjukam liider oli Vincas Mickevicius-Kapsukas (1880-1935) - Pärit jõukast Suvalkija taluperest. Radikaliseerus bolsevismini. Marksistlike juurtega sotsiaaldemokraatia oli Leetu jõudnud juba 1880ndate aastate algul. 1897. aastal asutati Sotsiaaldemokraatlik Juudi Tööliste Ühing - Üks paremini organiseeritud sotsiaaldemokraatlikke rühmitusi Vene impeeriumis. 1902. aastal asutati Leedu Demokraatlik Partei (liberaalne) - Sihiks oli demokraatlik autonoomne Leedu, kõigil rahvastel võrdsed õigused, talurahva majandusliku
annaabi.ee 
