magama, Vautrin ja Vauquer läksid teatrisse. Enne seda ,,ennustas" Vautrin Victorine'le, et too saab õige pea rikkaks ja abiellub. Victorine oli õnnelik · Vautrin oli pannud narkot Goriot'i ja Rastignaci veini sisse, Rastignac ärkas pool 12 hommikul, hommikusöögi ajal sai ta Delphine'lt kirja, kes oli pettunud, et Rastignac tema juurde ei tulnud. · Victorine'i isa teener tuli teatama, et ta vend sai mõõgaga pähe ja sureb kohe. · Samal ajal oli Michonneaul õnnestunud mürgitada Vautrin ja teha kindlaks, et tegemist on kurjategijaga. · Veidi hiljem Vautrin toibus, politsei sadas tuppa sisse, Vautrin arreteeriti, Ta sõimas kõiki ja ähvardas Michonneau lasta mõrvata. · Poiret käskis Michonneaul lahkuda ja Bianchon ähvardas Vauqueri pansionile halva kuulsuse tuua, kui too Michonneaud välja ei viska, sest teised pansioni elanikud ei sallinud nuhki ja kuna Poiret kaitses Michonneaud, ei sallitud ka teda.
Proua ise arvas, et ta on kannatanud kõike, mida on võimalik kannatada. Naine elas koos oma paksu köögitüdrukut Sylviega, kes valmistas sisepansionäridele eineid ning hoolitses majapidamise eest. Tal oli ka uksehoidja Christophe, kes edastas teateid ja tegi ka aeg-ajalt kelneri tööd. Tema juures elas preili Michonneau, vanatüdruk, kes hiljem osutus äraandjaks ning aeti teiste majaelanike soovil pansionist minema, temaga koos läks ka härra Poiret, kes oli vana rauk ja käis Michonneaul järgi nagu koerakutsikas, tema oli varem olnud ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja uhkemas korteris, kuid järk-järkult vähendas oma luksusi ning lõpuks elas viletsuses. Algul proua Vauquer väga hoidis teda, ta oli justkui armunud mehe rikkusesse, ta unistas vahel, et abiellub ning sattub uhkesse seltskonda ja saab tähtsaks prouaks
annaabi.ee 
