Euroopa 16.- 19. sajand
ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist mille
vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka teised teadlased
elektripatareisid ehk genreaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks.
Teadus 19. sajandil
1782. aastal oli itaallane Alessandro Volta ehitanud esimese elektripatarei. 1820
aastal märkasHans Christian Ørsted, et elekter sünnitab magnetismi. Inglise teadlane
Michalel Faraday tuli mõttele, et magnetism tekitab elektit. Hiljem ehitas Faraday
elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry elektrimootorile.
19 sajandi II poole teaduslikule mõttele avaldas suurt mõju 1830.-1840. aastali
välja töödatud uus filosoofiline sound- positisv, mille rajaja oli prantsuse filosooof
Auguste Comete. Comete eraldas inimmõistuses ja seega ka teaduse arenguloos kolme
astet. esimene oli teoloogiline, mis tähendas maailma mõistmist usu abil