Meditsiiniajaloo konspekt
omavalitsustele, kes oli suremus kõrgem kui 23 tuhandele. 1853. aastaks olid seaduse heaks
kiitnud 103 linna (+ London, mille kohta käisid omad seadused). Koolerapuhangud aitasid
seadusel levida. Oluline oli siin J. Snow uurimus (1854) koolera leviku kohta, mille käigus
sai selgeks, et tegemist on joogiveega leviva haigusega. (Snow hüpotees meenutagem, et
oldi jätkuvalt bakterioloogia-eelses ajas oli, et koolera ei saa levida miasmidega, kuivõrd
haiged pole mitte kopsud, vaid seedeelundkond.)
1875. aasta Briti Rahvatervise seadus määras asjassepuutuvad ametnikud kohtadele, st, et
meditsiinilist kompetentsi omavad inimesed paigutati riigivalitsemise süsteemi.
Saksamaal kujunes 18.-19. sajandi vahetusel välja politseiline tervishoiukorraldus
meditsiinipolitsei. Mõtteviisi juured olid humanismis, aga ka katoliku kiriku (Lõuna
Saksamaal) soovis säilitada enda juhtiv roll ühiskonnas. Juba 1738. aastal avaldas lugejale
annaabi.ee 
