Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline geformatsiooniga. F=kx, milles k on keha jäikus ning x deformatsioon (pikenemine või lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N on elastusjõud, mis mõjub pinnale toetuvale kehale, on alati risti toetuspinnaga. 1) keha on horisontaalselt pinnaga N=mg. 2) keha asub kaldpinnal N=mgcos.}. Nr 7. Gravitastiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2. Kravitatsioonikontstant G=6,67*10-11 Nm2/kg2. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine).
deformeerimisel tekivad kehas elementaarsete pindade süsteemi tööks välisjõudude vastu Q=U+A; Q- vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid soojushulk,U-siseenergia,A-töö välisjõudude vastu. nimetatakse elastsusjõududeks. Kehade siseenergiat on võimalik muuta 2 14.Hõõrdejõud:seisuhõõreF=H=µ0N viisil:1.Kasutada välis jõudude poolt tehtud töö arvelt. ;N=mgcos,liugeõõre H=mgsin=µ0mgcos 2.Keha temperaturi tõstmisega st.soojuse juurde µ0=tan;Hl=µN; µ<µ0 ,veerehõõre F=Hv=µ´N/r; andmisega. Mh=Fr=µ´N; Fr>µ´N-veereb.Inertsijõud F=mgsin. 26.Isotermiline protsess: on protsess kus konstantsel 15.Harmooniline võnkumine: on protsess,kus temperatuuril(t 0) on antud gaasihulga ruumala(V)
annaabi.ee 
