Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. a...
välja professionaalsete muusikute klass. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks).